Veemajandus


Vasalemma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri

Vasalemma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
 


JOOGIVESI

Joogivee kvaliteedist

Vee globaalne osatähtsus on vaieldamatu ja seda nii elu eksisteerimisel Maa peal kui ka lokaalsete ökosüsteemide loomisel. Veeta ei toimu ükski protsess, ei sünni elusloodus, ei kasva ükski rohulible. Inimorganism koosneb 60 – 70 % ulatuses veest. Me vajame iga päev 1 – 2 liitrit puhast vett. Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele.

Eestis kasutatakse joogiveeallikana peamiselt põhjavett (711 113 tarbijat ehk 63%), pinnavee tarbijaid oli 414 497 ehk 37%. Pinnavett töödeldakse joogiveeks kahes linnas: Tallinnas saadakse suurem osa veest Ülemiste järvest (350 000 tarbijat) ja Narvas (67 497 tarbijat) kasutatakse Narva jõe vett.

Joogivee kvaliteedinõuded

Vee kvaliteet sõltub suuresti veetekkepiirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest, mistõttu vee koostis on erinevates põhjaveekihtides ja piirkondades erinev. Viimastel aastakümnetel on Eesti veemajanduses toimunud olulisi muutusi. Elanikkonna paremaks varustamiseks kvaliteetse joogiveega on kasutusele võetud järjest sügavamaid põhjaveekihte, mille vesi on aga rikkam mitmesuguste mikrokomponentide poolest. Veevarustuse edendamiseks on rajatud uusi ja laiendatud olemasolevaid veevärke, ehitatud kaasaegseid veepuhastusjaamu, esmajoones fluoriidide, raua ja mangaani ärastuseks ning vee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Vee kvaliteeti võivad halvendada amortiseerunud torustikud ja mahutid, vee vähene liikumine torudes, sagedased veekatkestused, avariid, reostused jpm. Eestile on iseloomulik väikese tootlikkusega ühisveevärkide rohkus. Väikestel veekäitlejatel on aga sageli raske korraldada nõutud sagedusega süva- ja tavakontrolli ning välja töötada ning realiseerida abinõude plaane vee kvaliteedi parandamiseks.

Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma:

• mikrobioloogilised;

• keemilised;

• indikaatorid.

Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust, kuid otsest ohtu tervisele ei avalda. Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas on enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga või sageli tingitud torustike kehvast seisundist. Raua ja mangaani liigsus põhjustab tihti ka hägususe mittevastavust.

Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse ühisveevärgis – kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks. Veekäitleja kohustus on joogivee kvaliteedi tagamine, kuid võimalike eksituste ja ebatäpsuste vältimiseks Tervisekaitseinspektsioon kontrollib täiendavalt joogivee kvaliteeti vastavalt veevärgi riskikategooriale.

Joogivee kvaliteedi kontrollimine Vasalemma vallas

Joogivee kvaliteeti on Vasalemma Vallavalitsus kohustatud kontrollima ühisveevärkides Vasalemma alevikus Kivi tänava kortermajade piirkonnas ja Ämari alevikus, kus Vasalemma Vallavalitsus on veekäitleja. Rummu alevikus on veekäitlejaks OÜ Vasalemma Vesi. Kontrolli teostatakse joogivee kontrollikava alusel, mis on koostatud Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määruse nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded*" alusel ning mis on kooskõlastatud Terviseameti Põhja talitusega.

Ülevaade joogivee kontrollikavadest:

Veevärk

Joogivee kontrollikava

Tavakontroll

Süvakontroll

Vasalemma alevik, Kivi tänava korter-majade piirkond

Olemas 2015 kuni 2018.a.

Üks kord aastas teostatakse tava-kontrolli järgmiste näitajate osas: ammoonium, värvus, elektri-juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, Escherichia coli, Coli-laadsed bakterid, raud.

Süvakontroll teostatakse üks kord 10 aasta tagant, järgmine süvakontroll aprill 2025.a.

Ämari alevik

Olemas 2013 kuni 2016.a.

Üks kord aastas teostatakse tavakontrolli järgmiste näitajate osas: ammoonium, värvus, elektri-juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, Escherichia coli, Coli-laadsed bakterid, raud.

Süvakontroll teostatakse üks kord 10 aasta tagant, järgmine süvakontroll toimub aprillis 2020.a.

Vasalemma Lastepäevakodu

Olemas 2012 kuni 2015.a

Üks kord aastas teostatakse tavakontrolli järgmiste näitajate osas: ammoonium, värvus, elektri-juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, Escherichia coli, Coli-laadsed bakterid, raud, fluoriid.

Süvakontroll teostatakse üks kord 10 aasta tagant, viimane süvakontroll aprill 2019.a.

Vasalemma Põhikool

Olemas 2012 kuni 2015.a

Üks kord aastas teostatakse tavakontrolli järgmiste näitajate osas: ammoonium, värvus, elektrijuhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, Escherichia coli, Coli-laadsed bakterid, fluoriid.

Süvakontroll teostatakse üks kord 10 aasta tagant, viimane süvakontroll aprill 2019.a.

 

2015. aasta aprillis võetud analüüside tulemused:

 

Veevärk

Mikrobioloogilised näitajad

Keemilised näitajad

Indikaatorid

Vasalemma alevik, Kivi tänava korter-majade piirkond

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

Ämari alevik

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

Vasalemma Lastepäevakodu

Vastavad nõuetele


Vastavad nõuetele

 

Vastavad nõuetele

Vasalemma Põhikool

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

Vastavad nõuetele

 

Fluoriid joogivees

Fluor (F) on üks maakoores levinum ja omapärasem mikroelement. Kui muid elemente saab inimorganism veest vähe - keskmiselt 5% kogu vajadusest ning enamuse toidust, siis fluori puhul on vastupidi – enamus fluori saadakse veest (75-90%) ning vaid väike kogus toiduga. Fluoriid leostub kivimitest põhjavette ning satub seejärel inimese joogivette. Põhjavee sügavamates kihtides on vee fluoriidisisaldus kõrgem kui pinnalähedastes kihtides. Ka pinnavesi sisaldab vähesel määral fluoriide (0,1 – 0,3 mg/l). Olenevalt kasutatavast veeallikast võib joogivee fluoriidisisaldus Eestis oluliselt erineda (0,1 – 7 mg/l).

Lisaks joogiveele saab inimene fluoriide ka fluoriidilisandiga hambahooldustoodetest (hambapastad, suuloputusveed). Väikelastel võib fluoriidi päevaannust suurendada allaneelatud fluoriga hambapasta).

Optimaalseks joogivee fluori sisalduseks peetakse 0,7 – 1,2 mg/l. Kõrgema kui üle 1,5 mg/l sisalduse korral hakkab avalduma fluoriühendite toksiline toime. Vasalemma valla piirkonnas avastati fluoriidi sisalduse normist kõrgem tase alates 2007. aastast. Viimased joogivee analüüside tulemused näitavad, et Vasalemma Lastepäevakodus on fluoriidi sisaldus 1,5 mg/l, mis jääb normi piiresse.

Fluoriidi mõju

Fluoriidi soodne toime

Fluoriidi toksiline toime

Fluoriid osaleb hammaste ja luude minarelisatsiooniprotsessis, muutes hambaemaili tugevaks ning vastupidavaks hapetele. Seetõttu on vajalik, et inimene saaks teatud hulga fluoriidi, mis tagab loodusliku kaitse kaariese eest.

Pikaajalisel fluoriidirikka vee tarbimisel hakkavad avalduma fluoriidi toksilised mõjud. Esmalt tekib hambafluoroos (kui joogivees on fluoriide üle 1,5 mg/l). Hambafluoroos on jäävhammaste struktuuri püsiv kahjustus. Fluoroos areneb välja hammaste arengu perioodil varases lapseeas. See avaldub algstaadiumis valgete või pruunikate laikudena hammaste pindadel. Hambad kaotavad läike ning email muutub hapraks. Hambafluoroos jääb kogu eluks – ravi on ainult kosmeetiline. Veel kõrgemal fluoriidisisaldusel võib areneda luustiku fluoroos (üle 4 mg/l). Uuringud näitavad, et fluoriidid suurendavad ka luumurdude, vähi ja kilpnäärmehäirete esinemise riski.

 

Joogivees leiduv fluoriid ei mõjuta vee välimust, maitset ega anna ka lõhna. Joogivee fluoriidisisalduse hindamiseks tuleb teha vee keemiline analüüs laboris.

Koduseks kasutamiseks mõeldud veefiltrid (näiteks Brita-kannud) ei eemalda veest fluoriidi, sest fluoriid esineb vees lahustunud kujul (ioonidena). Vee keetmisel võib fluoriidisisaldus vee aurustumise tõttu hoopis suureneda.

Soovitused fluoriidisisalduse reguleerimiseks:

* leida uus veeallikas, kus on väiksem fluoriidisisaldus;

* segada erinevate veeallikate vett;

* kasutada joogiveena fluoriidivaest pudelivett;

* kasutada toidu valmistamiseks fluoriidivaest vett;

* imikute toidusegude valmistamiseks kasutada fluoriidivaest pudelivett;

* väikelastel, kes võivad hambapastat alla neelata, on soovitav kasutada fluoriidivaba hambapastat.

Raud

Raud on joogivees häirivaks komponendiks, mille sisaldus on kohati väga suur (üle 5 mg/l). Kõrgenenud rauasisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja hägusus, vee kollakas värvus ning pruun sete. Tervisele on ohtlik juua vett, mille raua sisaldus on rohkem kui 6 mg/l. Kõrge raua sisaldusega joogivesi võib põhjustada positiivset rauabilanssi ja oksüdatiivset stressi, mida peetakse mitmete haiguste, nagu põletikud, südame-veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, kasvajad jm põhjustajaks. Ööpäevas kaotab inimor ganism normaalselt umbes 1 mg rauda. Toidus olevast rauast imendub umbes 10%, seega peab ööpäevane rauakogus toidus jääma vahemikku 10-15 mg.

Täiendav informatsioon www.terviseamet.ee  

Kasutatud materjalid:
Erna Sepp "Joogivesi ja meie"
Küllike Birk, Tervisekaitseinspektsioon "Järelevalve joogivee kvaliteedi üle 2008. aastal"
Tartu Ülikooli tervishoiu instituut "Fluoriid joogivees"